surmast pääsema

gener. surmast pääsema

90 С ж. неод. (без мн. ч.)

1. hukk, hukkumine, hukatus, häving, turm; (traagiline) surm; nurjumine, nurjang; \гибельь армии sõjaväe v armee hukk(umine), \гибельь корабля laevahukk, \гибельь культуры kultuuri häving, обречь на \гибельь hukkumisele määrama, это приведёт его к \гибельи see viib ta hukatusse, уцелеть от \гибельи surmast v turmast v hukust pääsema, трагическая \гибельь traagiline surm, идти на \гибельь surma minema, \гибельь всех надежд kõigi lootuste nurjumine;

2. kõnek. musttuhat, tohutu hulk; ‚

быть v

находиться на краю \гибельи hukatuse äärel v surmasuus olema